esmaspäev, 6. aprill 2015

Sidekasutus maailmas 2000-2013.a

ÜRO agentuur Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (International Telecommunication Union, ITU) jagas 2000-2013.a sidekasutajate statistikat:
- fikstelefonide lepingud
- mobiiltelefonide lepingud
- rahvastiku internetikasutus
Tippudes on selge seos erinevate sideliikide suurema kasutuse ning elanikkonna jõukuse ja heaolu vahel. 

Mobiiliabonentide arv ja suhe maailma rahvastikku vastaval aastal:


2013.a 6,7 miljardit lepingut maakera 7,1 miljardi inimese kohta ei tähenda, et ka peaaegu kõigil arengumaa rinnalastel on oma mobiil, nutiseadmete laiema leviku tõttu (tahvlid, netipulgad) võis juba 2014.a olla SIM-kaarte rohkem, kui ilmas inimesi.

Vaataks ka lauatelefonide üldarve:


Mobiilide laiema leviku tõttu on üha väiksem huvi lauatelefonide vastu, 2006 oli murdepunkt ja 2013 olime tagasi 2000 tasemel ning on oodata, et see % ja eriti sisulise kasutuse % langeb veelgi.

2013.a 10 suurima rahvaarvuga riigi mobiilide, telefonide ja interneti kasutus:

Internetikasutus näitab ära arenenud riigid (üle 70%), arenevad riigid (40-70%) ja arengumaad (alla 40%).

Parema pildi saamiseks endise NSV Liidu liiduvabariikide osas vaataks saatusekaaslasi ning kuna on ka huvitav seos nende 15 riigi sisemajanduse kogutoodangu (SKT/GDP) osas elaniku kohta 2012.a, lisasin ka need andmed ja sorteerisin Eesti esimeseks internetikasutuse järgi:

Netikasutajate osakaal väheneb esinelikus peaaegu nagu elaniku SKT, aga on 2 riiki, mille elaniku SKT on oluliselt suurem, kui rohkema netikasutuse osaga naabritel, vähima internetikasutusega Turkmeenia on tuntud "ühe mehe riik", ka Kasahstani internetikasutus võiks elaniku SKT järgi olla suurem, aga see võib olla seotud ka kultuuri ja väiksema haridustasemega.
Kuigi Valgevenet nimetati veel hiljuti Euroopa viimaseks diktatuuriks ja Venemaa on 2013 lõpust kõiki üllatanud riigikorra karmistumisega, elaniku SKTga proportsioonis internetikasutus viitab nende üldisele arengutasemele.

10 suurima SKT elaniku kohta riigi sidekasutus kinnitab, et arenenud riikide internetikasutus on üldiselt üle 70%

Eranditeks on Hiina investeeringute arvelt väga jõuliselt arenenud Macao, San Marino madal internetikasutus võib olla seotud sealse elanikkonna vanusega, kus on vähe noori ja suhteliselt palju üle 45-aastaseid.

Kui juba vaatasin SKT tippu, vaataks ka G7, juhtivate tööstusriikide sidekasutust:

Nähtub 2 kõrvalekallet:
- SKT elaniku kohta väheneb koos rahvaarvuga, aga rahvaarvult väiksemal Kanadal on G7 suurim elaniku SKT
- Itaalial on pigem areneva riigi internetikasutus - 58%, mis võib olla seotud madalama haridustaseme ja töötusega üle 10% (reaalne töötus võib olla suurem, kuna traditsioonilised koduperenaised pole ilmselt töötuse statistikas).

Kuna rahvastiku netikasutuse % on huvitav, 10 enim internetti kasutava rahvastikuga riiki:

Jaotus on lihtne ja osalised on üsna samad suuremate elaniku SKT-ga.
- väiksed saareriigid - Falkland, Island, Bermuuda
- heaoluriigid - Skandinaavia (puuduv Soome on 11s 91,5%ga), Andorra, Holland, Lichtenstein ja Luksemburg

Võtaks ette ka 10 enama mobiiltelefonide lepingu %ga riiki:

% on üle 100, kuna SIM-kaarte kasutatakse üha rohkem ka muudes seadmetes - tahvlid, arvutite netipulgad, tulevikus ka televiisorid, autod ja muud targad seadmed. Väiksema arve saamiseks lepingute tegemine erinevate operaatoritega iseloomustab arenevaid turge, kuna heaoluriikide inimesed ei viitsi end vaevata mitmete lepingute-liitumistega, kus konkurents on hinnavahed viinud minimaalseks.
Võrdluseks arvutasin viimasesse tulpa ka mobiilide lepingute suhte lauatelefonide osas, aga juba interneti- ja lauatelefoni%dest on näha arengumaad.

"Vastandina" 10 enama lauatelefonide lepingu %ga riiki:

 * - 2004.a mobiilide andmed, ilmselt 2013.a on suurem
** - 2005 mobiilide andmed, ilmselt 2013.a on suurem
*** - mobiilide ja interneti andmed puuduvad, u 4000-elanikuga saareriik
Omal moel kordab suurema elaniku-SKTga ja suurema netikasutusega tippe, selles tabelis on palju turismist elavaid saareriike, kus suur osa abonentidest on hotellides.
Tehnoloogiliselt väga arenenud Korea Vabariigi suur telefonide arv võib olla seotud kolmikteenusega - kaabelTV-telefon-internet, mille abonendid jõuavad statistikasse, aga paketi lauatelefoni praktiliselt ei kasutata.

Kuna tõin alguses välja lauatelefonide kasutuse languse peale 2006.a, vaataks seda lähemalt, suurema langusega riikide leidmiseks jagasin ning lahutasin 2013 ja 2000 tulemusi ning vahe tundus iseloomustavam, 10 suurema lauatelefonide langusega riiki:

Ühistunnuseks heaoluriigid ja suur elaniku SKP, mobiil on personaalsem ja mugavam, kui lauatelefon.
Eestis langes lauatelefonide osakaal 2000-2013 38%st 33%ni.

Vastupidine 10 suurema lauatelefonide kasvuga riiki tundus samuti vahe järgi ülevaatlikum:

Tipus üllatuslikult maailma suurima elaniku SKTga Monaco, mida võib hotellitubade telefonide kõrval seletada ka kaabelTV-telefoni-interneti kolmikpakettidega, mis võib laieneda ka ülejäänud osalistele.

Mobiiltelefonidega pole mõtet 2013.a-miinus-2000.a järgi vaadata mobiilide kasvu, kuna see sõltub operaatorite hinnastusest ja kampaaniatest, kohaliku näitena postitas EMT ühe kampaania jooksul kümneid tuhandeid SIM-kaarte, mis moonutab statistikat (ja viis postkastide lõhkumiseni).

===
PS: Miks pole "vähimate" statistikat?
Tõepoolest, oleks võinud välja tuua ka vähimad:
- mobiilikasutus
- telefonikasutus
- internetikasutus
- muud seosed
aga ei pidanud vajalikuks otsida viletsust ning väikeste väärtuste suhteliselt tühine muutus toob kaasa erineva järjestuse.
Kes aga tunneb huvi õnnetu elu, diktatuuride või ka ekstreemturismi sihtkohade vastu, võib ise riikide sidenäitajaid kasvavalt sorteerida, seejuures null-näitajad jäävad lõppu.

Hoiatava ootuspärase näitena tooks (Põhja-)Korea Rahvademokraatliku Vabariigi:
Mobiile: 9,7%, siseriiklik võrk, kus vaid vähesed saavad välismaale helistada ja ka saab vähestele välismaalt sisse helistada. Tegelik mobiilikasutajate arv on suurem, kuna põhjaosas kasutatakse suhteliselt palju Hiina mobiilivõrke ja vältimatu majandusliku arengu tõttu on salakaubavedajate kõrval ka muud nutikad inimesed suutnud endale hankida mobiiltelefoni. Riigi lõunaosas võidakse kasutada (Lõuna-)Korea Vabariigi mobiilivõrke, aga seal võib "vale" mobiili leidmine lõppeda surmanuhtlusega.
Lauatelefone: 4,4%, ilmselt vaid riiklik võrk ja juhtide kodudes.
Internetikasutus: 0%, ametlikud andmed puuduvad, aga arvestades Põhja-Korea küberrünnakuid ja diplomaatilist-teaduslikku suhtlust, on väike riiklik kasutus. Põhja-Koreal on ka oma alternatiiv-nett Kwangmyong (tõlkes "ere"), kus saab end kurssi viia doseeritud ja normeeritud riikliku teabega.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar